 |
|
Kliimaseadme või konditsioneeri hea tervis on suvel tavapärasest märksa tähtsam. Foto: Thule |
Ilmaennustuste kohaselt on kliimasuvi ukse ees ja 30 kraadised temperatuuridki pole enam mägede taga. Autojuhi jaoks tähendab see muidugi, et kliimaseadme või konditsioneeri hea tervis on tavapärasest märksa tähtsam – aga kuidas seda tagada?
Kuidas kliimaseadet efektiivselt kasutada?
Alustuseks tuleb märkida, et kliimaseadme või konditsioneeri jahutusfunktsiooni (AC) ei pea sisse lülitama ainult siis, kui temperatuur on väga kõrge. Vastupidi, soovitatav on seda kasutada regulaarselt või vähemalt aeg-ajalt ka jahedamate ilmadega: automaatika reguleerib jahuti tööd välisoludele vastavalt ja tagab, et kõik liikuvad osad ikka vahepeal liikuda saaksid. Nõnda väldid enneaegseid rikkeid ning samuti saab lahti ebameeldivast niiskusest salongis, sest lisaks jahutamisele reguleerivad kliimaseadmed ja konditsioneerid ka õhuniiskust ja takistavad akende uduseks muutumist.
Heas töökorras jahuti tegelik eelis ilmneb muidugi suvisel ajal, kui eriti päikesepaistelistel päevadel võib seisnud autos olla talumatult palav. Sellisel juhul võib tunduda hea mõte panna auto käima ja kliima külma puhuma juba enne sõitma asumist – ja seda see ongi. Küll aga võiks arvestada ühe olulise asjaga. Nimelt peaks tagama, et salongis olev kuum õhk saaks välja pääseda. Selleks võiksite avada tagumised aknad või uksed – nii saab ventilaatorist väljuv külm õhk kuuma õhu lihtsalt välja suruda.
Kui siseõhk on juba natuke jahenenud, võite aknad kinni panna ja nautida mõnusat sisekliimat. Muide, salongis olev jahe õhk võib aidata ka sõiduki kliimaseadet. “Paljud uued autod lülitavad end ise vajadusel siseõhu ringlusele. See tähendab, et kliimaseade võtab seest jaheda õhu, mida on näiteks 30-kraadisest välisõhust lihtsam jahutada,” ütleb Autoeksperdi teenindusnõunik Leho Mägismaa.
Kuuma välisõhu asemel salongiõhu kasutamine on seadmele märksa vähem koormav. Kuid kõik sõidukid ei reguleeri automaatikat ise ja sel juhul võib olla hea mõte kuuma ilmaga kliimaseade ise siseõhu ringluse režiimile lülitada.
Jahutusvõimsuse vähenemine on märk rikkest
Suur küsimus on: kas kliimaseadme puhul on kuuma ilmaga parem seada temperatuur võimalikult madalaks ehk kas siis tuleb külma kiiremini ja rohkem kui näiteks 20-kraadise temperatuuriga? See on natuke ka maitse asi, aga Mägismaa sõnul reguleerib kliimaseade oma tööd üsna efektiivselt ja püüab seatud sisetemperatuuri võimalikult ruttu saavutada.
Seega pole otsest vajadust panna sõitjate peale puhuvat temperatuuri võimalikult madalaks. Kui jahutusfunktsioon soovitud temperatuuri aga ei saavuta, võib see olla hoopis märk rikkest või hooldusvajadusest.
“Jahutusvõimsuse vähenemine näitab, et jahutusaine hakkab otsa saama ja ei jahuta enam piisavalt,” ütleb Mägismaa. Selle põhjuseks on tavaliselt lekked, mis on tekkinud näiteks oksüdeerumise tõttu. “Aine läheb süsteemist välja ja jahutus ei tööta.” Sage probleem on ka jahutusseadme kompressori ehk kliimapumba rike. Mõlemal juhul väheneb jahutusvõimsus, aga suures plaanis saab neid eristada nii: kui külma tuleb järk-järgult vähem, võib asi olla leketes. Kui aga jahutus üldse ei tööta, võib tegu juba pumba rikke või millegi muuga, mis seadme töö täielikult peatab.
Vea lõplik diagnoosimine on aga loomulikult keerukam, sest jahutusseadmes on detaile palju. Pealegi sõltub nende töö ka auto teistest sõlmedest. Näiteks toob Mägismaa välja juhtumi, kus klient tuli teenindusse murega, et jahutus ei tööta. Asja uurimisel selgus aga, et salongiõhufilter oli ummistunud ja ei lasknud õhku läbi. “Kui külm õhk salongi ei pääse, siis jahutus muidugi ei toimi,” nendib Mägismaa.
Kuigi tööpõhimõttelt mõnes mõttes lihtsad, on kliimaseadmed ja konditsioneerid siiski sedavõrd keerukad, et vigade korral nende juures ise suurt midagi korda teha ei saa. “Kui näiteks mingi toru, radiaator või pump on katki, siis tuleb remondi järel süsteem uuesti gaasiga täita kasutades vastavaid seadmeid. Kodustes tingimustes seda teha ei saa,” tõdeb hooldusnõunik.
Regulaarne hooldus tagab jaheda sõidu
Aga hooldus? Kui jahuti töötab hästi ja probleeme ei ole, siis kas ja miks peaks seda üldse regulaarselt hooldama? Sest mis liigub, see ka kulub. Nõnda ongi ka kliimaseadmetele ning konditsioneeridele autotootjate poolt ette nähtud teatud aeg, mille tagant neid kontrollima ja vajadusel täitma peaks. Ning nagu öeldud, on auto keerukas süsteem ja sõlmede töö sõltub üksteisest. Seetõttu mõjutab jahutusseadme toimimist ka näiteks salongifiltri seisukord, mida peaks vahetama auto regulaarhoolduse käigus.
Mägismaa sõnul on hooldusintervallid autotootjate puhul erinevad. Kindlasti peaks aga teenindusse pöörduma siis, kui jahutusvõimsus vähenema või kliimaseade ebatavaliselt käituma hakkab. Näiteks Autoeksperdi autoteenindustes saab kontrollida kogu kliimasüsteemi tervist ja vajadusel täidetakse see õige koguse külmaainega või vahetatakse mõni vigane osa uue vastu.