Foto: Shutterstock.
Valdava osa inimeste jaoks on auto tarbeese, mille eesmärgiks on sõidutada neid punktist A punkti B. Sellest tulenevalt jälgitakse auto juures tihtilugu seda, et igapäevane liikumisvahend oleks võimalikult madalate ülalpidamiskuludega.
Ühel heal päeval võid aga täheldada, et sinu sõiduki kütusekulu on võrreldes varasemaga pisut kasvanud ja ühe paagitäiega ei saa enam sõita nii pikka vahemaad kui mõni aeg tagasi. Järsu märgatava kütusekulu suurenemise taga võib olla mitmeid põhjuseid. Millised on levinumad nendest?
Suurem koormus ja madal rehvirõhk
Üks lihtne ja loogiline põhjus, miks sõiduk võtab rohkem kütust, on liigne koormus. Olgu selleks asjadest pungil pagasiruum, auto külge haagitud treiler või suurem reisijate arv – igasugune lisakoormus tõstab reeglina natuke kütusekulu.
Teine levinud põhjus on madal rehvirõhk. Normist madalam rehvirõhk suurendab sõidukitel keskmiselt 5-10 protsendi võrra kütusekulu. Tootja poolt ettenähtud soovituslik rehvirõhk on välja toodud juhiukse siseküljel või siis sõiduki manuaalis.
Ummistunud õhufilter
Õhufiltri regulaarseks vahetamiseks on mitmeid põhjuseid ning üks peamisi nendest on just nimelt kütusekulu. Õhufiltri ülesanne on mootorisse sissetuleva õhu puhastamine ning suunamine mootorisse. Pikapeale kogub filter endasse kahjulikke osakesi ja mustust ning selle tagajärjel ei jõua ka enam mootorisse niivõrd palju õhku. Tänu viletsamale jahutusele suureneb aga mootori töökoormus, mis omakorda põhjustab kütusekulu kasvu.
Õhufiltri vahetamise sagedus sõltub sellest, millistes tingimustes autot kasutatakse. Kui autoga sõita tihti tolmustel teedel, siis vajab ka õhufilter tihedamat kontrollimist ja vahetamist.
Hapnikuandur, EGR-klapp ja kübemefilter
Hapnikuandurit (tuntud ka kui lambdaandur) kasutatakse heitgaasides sisalduva hapniku mõõtmiseks, mille abil annab andur juhtplokile signaali, kas mootorisse pihustatavat kütusekogust on vaja suurendada või vähendada. Kui aga andur on vigane, võib süsteem automaatselt lisada rohkem kütust, isegi kui mootor seda ei vaja. Üldjuhul kasutatakse andurit ainult bensiinimootoriga sõidukites, ent tänapäeval leiab neid juba ka diiselmootoriga sõidukitel.
EGR-klapp on mootori küljes asuv seade, mis saadab uuesti ringlusesse osa väljalaskegaase. Üheks sagedasemaks rikkeks on tahmumisest põhjustatud klapi raske liikumine või selle avatud asendisse kinni jäämine ning tulemuseks on kütusekulu kasv.
Kübemefiltri näol on tegu jällegi osaga auto heitgaaside süsteemis, mille eesmärk on püüda kinni heitgaasides sisalduvad tahma-või tuhaosakesed. Küll aga kipub see filter aeg-ajalt ummistuma, mis omakorda nõuab rohkem kütust. Kübemefiltri kohta saab lähemalt lugeda siit.
Ülalmainitud probleemide korral on kõige mõistlikum teha autole diagnostika. Kui endal diagnostikaseade puudub, saab seda teha näiteks Autoeksperdi teeninduses.
Termostaat ei sulgu
Termostaat on ventiil, mille eesmärk on tagada jahutusvedeliku kiire soojenemine pärast mootori käivitamist ja ühtlase töötemperatuuri säilitamine. Mootori ja radiaatori vahel asuv termostaat sisuliselt tagab selle, et jahutusvedelik ei jõuaks radiaatorisse enne, kui mootor on täielikult soojenenud.
Kui aga termostaadi töö on vigane, töötab mootor madalamal temperatuuril ja silindrisse jõuab rikkam kütusesegu.
Vaata, et pidur ei oleks peal
Aeg-ajalt võiks üle vaadata sõiduki pidurid, sest ka need vajavad regulaarselt hooldust. Vahel võib juhtuda, et ühele rattale on jäänud pidur peale, mistõttu peab auto kasutama edasiliikumiseks rohkem jõudu ja kütust. Lisaks kulub kinni jäänud pidur kiiremini.
Lihtne viis selle kontrollimiseks on panna käsi rattale võimalikult lähedale ning kui see on tuntavalt kuum, võib põhjuseks olla kinni jäänud pidur. Teine võimalus on tõsta tungrauaga auto üles ja lükata rattale käega hoogu – kui ratas liigub raskemini, pole tõenäoliselt muret vaja kaugelt otsida.