Sidur ei teeninda sõidukit elu lõpuni ja vajab pärast pikki läbitud kilomeetreid vahetust. Kuidas saada aru, millal
selleks on õige aeg? Foto: Shutterstock
Paljud autotootjaid on praeguseks mudelivalikust kaotanud ära legendaarse manuaalkäigukasti ja asendanud selle automaatsega. Ometi liigub tänavatel endiselt arvestatav hulk vana kooli sõidukeid, kus käiguvahetus on usaldatud juhi hoolde.
Manuaalkastiga seostub veel üks pedaal, milleks on mõistagi sidur. Paraku ei teeninda sidur sinu sõidukit elu lõpuni ja vajab pärast pikki läbitud kilomeetreid vahetust. Kuidas aga aru saada, millal selleks on õige aeg?
Kärsahais salongis on halb märk
Esmalt tuleb teada, et sidur on palju enamat kui pelgalt tavaline pedaal jalgade juures. Nimelt on sidur seotud käigukastiga. Seega, kui väsinud sidurit piisavalt kaua eirata, võib ühel hetkel kriips peal olla ka käigukastil ja nende kahe remont annab rahakotile juba oluliselt tugevama hoobi.
Päevinäinud siduri tunneb õnneks ära üsnagi lihtsasti. Üks levinumaid sümptomeid on libisemine ehk libisev sidur. Sellest saab kõige paremini aru kiirendamisel: kui tunned, et gaasi vajutades hakkavad pöörded äkiliselt üles käima, ent auto edasi liikuda ei taha – justkui poleks käiku sees.
Süsteemi õige töötamine oleneb siduriketta ja hooratta vahelisest hõõrdejõust. Kui hõõrdumine väheneb, hakkavad kahe komponendi kontaktpinnad libisema ning veovõllidele ei jõua läbi käigukasti piisavalt jõudu. Eriti tähelepanelikult tasuks jälgida auto käitumist ülesmäge sõites: kui autol on raskusi edasiliikumisega, võib põhjuseks olla just nimelt libisev sidur.
Libisev sidur ajab tihtilugu salongi ka vastikut kärsahaisu. Samas alati ei pruugi see viidata vigasele sidurile. Hais võib tekkida ka siis, kui siduripedaaliga natuke kauem “mängida”. See on tavapärane näiteks algajate juhtide puhul, kes teevad alles siduriga tutvust ja kipuvad seda natuke rohkem libistama. Kui aga kärsahais on autos tihe külaline, siis on suure tõenäosusega süüdi ikkagi sidur.
Väsinud siduri tunnuseks on ka see, kui pedaali on käiguvahetuseks vaja väga vähe vajutada. Kui sidur on ainult pooleldi alla vajutatud ja käiku saab vahetada suuremate raskusteta, siis see pole sugugi hea märk.
Siduri korrasoleku kontrollimiseks on olemas üks hea lihtne võte. Proovi startida kohalt 4. või 5. käiguga – kui auto välja sureb, võid rahulikult hingata. Kui sõiduk saab kohalt minemisega edukalt hakkama, siis tasuks hoogu juurde panna ja vurada otsejoones remonti.
Kasulikud nipid, et sidur järgmise foori taga otsi ei annaks
Siduri eluiga saab iga autojuht ise pikendada, järgides paari lihtsat soovitust.
Foori all seistes kasuta pidurit. Foori taga seistes hoitakse võrdlemisi tihti siduripedaali all, et rohelise tule süttides saaks kohe esimese käiguga minema sõita. Selline tegevus pole sidurile hea, sest see kulutab siduri survelaagrit. Uuesti käigu sisse panemine on kiire ja lihtne, mistõttu võiks harjumiseks saada käik peatumisel välja võtta.
Ummikus ära kiirusta. Mitte kuidagi ei võida sa ajas, kui püüad ummikus sentimeeter sentimeetri haaval liiklusvooluga kaasa minna. Kui eesmine auto liigub, siis pole vaja end talle kohe sappa haakida.
Hoia jalg siduripedaali kõrval. Kui parasjagu pole tarvis käiku vaheta, toeta jalg kenasti pedaalist vasakule. Kui jalg on siduripedaali vastas, võid kogemata hoida sidurit veidi all ja vähendada seeläbi auto jõudlust, samuti kulutada siduri survelaagrit.
Kasuta käigukangi ainult käiguvahetusel. Käe kangil hoidmine võib avaldada rõhku käigukahvlile, surudes selle käiku vahetava pöörleva komponendi vastu ja seeläbi põhjustada jällegi ebavajalikku kulumist. Pärast käiguvahetust pane käsi tagasi roolile.