Elus tuleb igasugu asju ette. Näiteks sünnib laps või hakkab mõni rohket varustust nõudev spordiala meeldima. Vahest tärkab kalamehekirgki. Kõik see tähendab aga, et ühel hetkel tuleb otsustada – kes tuleb kaasa ja kes jääb maha, sest asju on palju ja kõik ei mahu enam autosse.
Autodega on aga nagu koduga – kohe kui natuke kitsaks läheb, ei hakka ju ära kolima. Ikka saab ehitada kapi siia, panipaiga teise kohta, optimeerida ja leiutada. Auto puhul on asi keerulisem, aga mitte võimatu.
Lisaruum katusele või hoopis haagisekonksu külge
Appi tulevad auto külge paigaldatavad panipaigad. Levinuim variant on katuseboks, aga on saadaval ka katusekorvid (mida mäletame näiteks ka Nõukogude Liidu autotööstuse pärlite katustelt) ning lausa haakekonksu külge käivad variandid. Korteri analoogiat kasutades on tegu legaalse ja väga lihtsa juurdeehitusega, millele pole vaja isegi ehitusluba ega projekteerijat. Natuke kodutööd tuleb siiski teha, et leida just see õige ja vajadustele vastav lisaruum.
Tähelepanu – katuseraamid ei ole universaalsed!
Esmalt tuleb välja tuua tehete järjekord – katuse külge kinnituvad reelingud, reelingute külge katuseraamid ja raamide külge boks. Selline peaks olema ka soetuste järjestus.
Esmalt tee kindlaks, kas autol on juba katusereelingud olemas või tuleb ka need koos raamiga soetada. Järgmiseks tuleb valida raam. See etapp on eriti oluline, kuna raamid ei ole universaalsed vaid margiti ja mudelite lõikes erinevad. Kõige kindlam on edasimüüjate juures kataloogi järgi tuvastada konkreetsele autole sobiv raam. Seetõttu on näiteks raamiosa ostmine järelturult väga riskantne ja täpselt õige mudeli leidmine keeruline.
Jälgi boksi ja raami kinnituste tüüpe
Kui raamid on olemas ja paigaldatud, saab hakata valima boksi. Selle puhul enam auto marki arvestama ei pea, oluline on teada vaid raamide kuju, sest kõikide bokside kinnitused ei tarvitse sobida, aga siinkohal räägime mõnest üksikust erinevast tüübist, mitte sadadest. Thule raamide puhul on tala profiile 4 erinevat: WingBar, SlideBar (väljalibistatav ja lihtsustab laadimist), SquareBar ja ProBar. Viimane on juba professionaalsem ning raskemate koormate jaoks. Teatud juhtudel on võimalik kasutada ka adapterit.
Raskete hobidepuhul tuleb arvestada ka kaalulisa
Boksikomplekti puhul peab arvesse võtma lisavarustuse panust auto massile. Mootorsõiduki lubatavat täismassi ei tohi ületada. Olemasoleva katusekoormuse väljaselgitamiseks tuleb teha arvutus: raam +katuseboks + laadungi raskus = olemasolev katusekoormus. Enamikel juhtudel ei tohiks boks oluliselt kaalu lisada. Näiteks 300 liitrit mahutav Thule Motion XT kaalub tühjalt vaid 16 kg.
Samas, kui tahate sõita väikeautoga ning teie hobiks on dolomiidi tahumine või sepatöö, siis on arvutamine vajalik, sest lisakoormus asub katusel, mis viib auto raskuskeskme palju kõrgemale ja mõjutab oluliselt juhitavust.
Boksi valikul on tehnilisi piiranguid juba vähem ning oluliseks muutub selle konkreetne funktsioon ja inimese vajadused: kompaktsem ja voolujoonelisem või hoopis väga mahukas, talispordi suunitlusega või universaalne? Tippmudelite puhul, nagu Thule Excellence on mindud lausa nii kaugele, et kogu boksi disain ja isegi värv on välja töötatud mõeldes ülimale tuuletakistuse minimeerimisele ja müra vähendamisele.
Väiksemate mudelite puhul on võimalik katusele mahutada ka ratas. Ja kui muretsete, et kuhu boks panna hetkedel, kui seda ei kasuta, siis on olemas ka pehmed ja kokkuvolditavad variandid.
Lisaruumi soetamine on tõenäoliselt palju odavam ja muretum, kui autovahetus, seega tasub enne raskete otsuste langetamist mõnest autotarvikute poest läbi käia ja hinnapakkumine võtta. Tõenäoliselt saab mure lahendatud kiiresti ja kvaliteetselt.