Kliimaseadmed on enamike inimeste jaoks autode lahutamatu osa ning suvisel perioodil täiesti asendamatud. Ideaalis võiks kliimaseadmeid kontrollida vähemalt korra, tegelikult isegi kaks korda aastas.
Peale talve on igas kliimaseadmes külmaine vähemalt mingil määral vähenenud, mistõttu tasuks kevadel jäädavalt soojade õhutemperatuuride korral lasta mõnes sobivas töökojas kliimaseade üle vaadata ning vajadusel külmainega täita.
Levinuimad kliimaseadmega seotud probleemid ja nende ära tundmine
Ilma spetsiaalsete tööriistade ja teadmisteta võib kliimaseadme probleemide diagnoosimine ja välja selgitamine minna keeruliseks, kui mitte öelda võimatuks. Samas on kliimaseadmega enamasti sedasi, et rikkele või muule probleemile saab aegsasti jälile lihtsalt autoga sõites ja kliimat tavaliselt kasutades.
Lisaks külmaine kadumisele võib probleeme tekitada näiteks liigne niiskus, millest annab märku see, kui kliimasüsteem ei suuda enam õhku piisavalt jahutada. Kui lülitad kliimaseadme sisse, kuid see ei suuda enam külma õhku puhuda (või puhub seda ainult korraks), võib talvega olla kliimasüsteemi kogunenud liialt niiskust
Tähelepanu tasub pöörata ka lõhnale: kui A/C sisse lülitades hakkab süsteem salongi ebameeldivat lõhna puhuma, on vaja konditsioneer ära puhastada. Halba lõhna tekitab tegelikult samuti teatud moel niiskus, täpsemini bakterid, mis niisketes oludes võivad kliimaseadmes vohama hakata.
Probleemidele võib viidata ka see, kui kliimaseade peale talveperioodi järsku tunduvalt valjema heliga õhku puhuma on hakanud. Kõige kindlam on mistahes eelnimetatud probleemi korral pöörduda töökotta ning lasta kogu süsteem üle vaadata, kuna üldiselt ei võta see palju aega ning diagnostika käib tavaliselt koos kliimaseadme täitmisega käsikäes.
Kliimaseadme probleemide põhjuseks on enamasti seadme vähene, mitte üleliigne kasutamine. Seda just talveperioodidel, mil kliimaseadmed miinuskraadidega lihtsalt ei tööta.