 |
|
Talvisel ajal tasub rehvirõhku regulaarselt kontrollida. Foto: DepositPhotos |
Rehvid on auto üks olulisemaid elemente, kuid nende seisukorrale pööratakse sageli liiga vähe tähelepanu. Rehvirõhk mõjutab otseselt seda, kuidas auto teel käitub, kui turvaline on sõit ning kui palju kulub kütust. Õige rehvirõhk tagab, et rehv puutub teega kokku just nii, nagu tootja on ette näinud. Kui rõhk ei ole paigas, muutuvad nii rehvi omadused kui ka auto juhitavus ning seda mitte paremuse suunas.
Mis juhtub, kui rehvirõhk langeb?
Kui rehvirõhk langeb, kaotab rehv oma õige kuju, rehvi küljed vajuvad rohkem läbi ning kontaktpind teega muutub. Selle tagajärjel halveneb auto juhitavus. Rool võib tunduda uimane ja auto reageerib juhi käsklustele aeglasemalt. Pidurdusteekond pikeneb ning järsemates manöövrites võib auto muutuda ebastabiilseks. Eriti ohtlik on see olukordades, kus tuleb kiiresti reageerida, näiteks libedal teel või ootamatu takistuse korral.
Madala rehvirõhu korral suureneb ka veeretakistus. Mootor peab seetõttu auto liigutamiseks rohkem tööd tegema ning kütusekulu kasvab. Samal ajal kuluvad rehvid ebaühtlaselt, enamasti just servadest. See lühendab rehvide eluiga ning võib tähendada, et need tuleb välja vahetada oluliselt varem, kui esialgu planeeritud.
Rehv võib saada kahjustada
Üks tõsisemaid madala rehvirõhuga kaasnevaid riske on rehvi ülekuumenemine. Kui rehvis on liiga vähe õhku, painduvad selle küljed sõidu ajal rohkem. See tekitab rehvi sees liigset hõõrdumist ja soojust. Pikaajalisel sõidul võib see kahjustada rehvi sisemist struktuuri ning äärmuslikul juhul põhjustada rehvi purunemise. Selline olukord võib viia auto üle kontrolli kaotamiseni ja on eriti ohtlik suurematel kiirustel.
Temperatuur ja igapäevased mõjud
Rehvirõhk ei ole püsiv suurus. See muutub koos temperatuuriga. Jahedama ilmaga rõhk rehvides langeb ning talve saabudes võib rõhu langus olla märgatav ka täiesti korras rehvides. Seetõttu on oluline kontrollida rehvirõhku just sügisel ja talvel sagedamini.
Lisaks temperatuurile mõjutavad rehvirõhku ka väikesed vigastused, ventiilide kulumine ning loomulik õhu kadu ajas. Ka rehvirõhu jälgimissüsteem ei pruugi alati kohe märku anda, eriti kui rõhk langeb aeglaselt. Seetõttu ei tasu lootma jääda ainult hoiatustulele armatuurlaual.
Kui tihti rehvirõhku kontrollida?
Rehvirõhu kontrollimine on lihtne tegevus, mis ei võta palju aega, kuid aitab ennetada mitmeid probleeme. Soovitatav on kontrollida rehvirõhku vähemalt kord kuus ning alati siis, kui ees ootab pikem sõit või auto on tavapärasest rohkem koormatud. Rõhku tuleks mõõta külmade rehvidega, enne sõidu alustamist, sest soojaks sõidetud rehvides on rõhk ajutiselt kõrgem. Rehvirõhku saad kontrollida tanklates või manomeetriga kodustest tingimustes. Kodustes tingimustes võid kasutada ka manomeetriga käsipumpa.
Õige rehvirõhu väärtused leiab auto tootja juhendist, juhiukse siseküljelt või kütusepaagi luugi juurest. Need väärtused on paika pandud just selleks, et auto ja rehvid töötaksid koos võimalikult ohutult ja tõhusalt.
Väike harjumus, suur mõju
Madala rehvirõhuga sõitmine mõjutab rohkemat kui esmapilgul tundub. See muudab auto juhitavust, suurendab kütusekulu, kiirendab rehvide kulumist ning tõstab ohtu sattuda avariisse. Rehvirõhu regulaarne kontrollimine on üks lihtsamaid ja odavamaid viise, kuidas oma auto ohutust ja töökindlust parandada.
Õige rehvirõhk aitab hoida auto stabiilsena, parandab pidurdamist ja pikendab rehvide eluiga. See on väike harjumus, millel on suur mõju nii turvalisusele kui ka rahakotile.