 |
|
Nahkistmetele võiks kergemat hooldus teha vähemalt korra kuus. Põhjalikum puhastus tasub ette võtta 2-4 korda aastas. Foto: Nomad_Soul | Shutterstock |
Nahkistmed annavad auto salongile soliidse välimuse, kuid vajavad võrreldes tavalise tekstiilsisuga rohkem tähelepanu. Kui seda regulaarselt ei puhastata ega kaitsta, hakkab pind muutuma kuivaks, libedaks või läikivaks, ajapikku võivad tekkida mikropraod ja kulumisjäljed.
Kõige levinum eksiarvamus on, et nahkistet tuleb hooldada alles siis, kui see näeb määrdunud välja. Tegelikult on nahahoolduse mõte ennetus. Korrapärane kerge hooldus hoiab naha elastsena ja muudab iga järgmise puhastuse lihtsamaks.
Nahk ei vaja puhastamisel jõudu
Auto sisustuses kasutatav nahk on enamasti kaetud kaitsekihiga, mistõttu ei tohiks seda kohelda nagu vana nahksaabast või mööblit. Tugevad lahustid ja abrasiivsed svammid ei sobi autosalongi nahale. Need võivad jätta pinna laiguliseks, muuta selle libedaks või kahjustada kaitsekihti.
Õige hooldus algab tolmuimejast. Enne keemia kasutamist tuleb istmelt eemaldada liiv, puru ja tolm, eriti õmblustest ning istmepadja ja seljatoe vahelt. Kui seda ei tee, võib hilisem harjamine muuta mustuse peeneks abrasiiviks, mis hakkab pinda kriipima.
Puhastamiseks sobib nahale mõeldud vahend, näiteks Sonax Profiline Leather Cleaner Foam. Vaht on praktiline, sest seda on lihtne doseerida ja see ei valgu kohe nahapinnalt maha. Puhastusvahend tuleks kanda mikrofiiberlapile või pehmele nahapuhastusharjale, mitte uputada istet tootega üle. Harjata tasub ringjate liigutustega, õmbluste juures ettevaatlikumalt.
Pärast puhastust vajab nahk kaitset
Puhastamine eemaldab mustuse, kuid ei ole veel hoolduse lõpp. Pärast puhastust tuleks nahale anda kaitsev kiht, mis aitab vähendada kuivamist, pleekimist ja mustuse kinnitumist. Autoeksperdi valikus on näiteks Sonax Profiline Leather Care, mis on mõeldud nahapindade hooldamiseks ja kaitsmiseks.
Kiiremaks vahehoolduseks võivad sobida Sonaxi nahahoolduslapid. Need on mugavad siis, kui istmel on kerge igapäevane määrdumine või soovitakse pinda kiiresti värskendada. Samas ei asenda lapid põhjalikku puhastust, kui iste on tugevalt määrdunud või muutunud läikivaks. Samuti tuleb arvestada tootja hoiatusega: nahahoolduslappe ei soovitata kasutada roolil, käigukangil, mootorrattaistmel või mujal, kus libedam pind võib olla ohtlik.
Kerget puhastust võiks teha kord kuus
Hooldusvälp sõltub sellest, kui palju autot kasutatakse. Üldine rusikareegel on teha kerge puhastus ja hooldus umbes kord kuus või vähemalt iga paari kuu tagant. Põhjalikum nahahooldus võiks toimuda kaks kuni neli korda aastas.
Päike ja kuumus kuivatavad nahka ning tumedad istmed võivad suvel väga kuumaks minna. UV-kiirgus soodustab pleekimist ja materjali vananemist. Kui jahedamal ajal kasutatakse sageli istmesoojendust, võib nahk samuti kiiremini väsida.
Hea märk hooldusvajadusest on see, kui nahk muutub ebaühtlaselt läikivaks. Paljud arvavad, et läikiv nahk tähendab head seisukorda, kuid autosalongis viitab see sageli hoopis mustuse, rasu ja kulumise kogunemisele. Terve ja puhas nahk on pigem ühtlaselt matt või poolmatt, mitte peegeldav.
Mida kindlasti vältida?
Nahkistmete puhul ei tasu kasutada liiga palju vett. Perforeeritud ehk augulise naha puhul tuleb olla eriti ettevaatlik, et vedelik ei tungiks naha sisse ega istme pehmendusse. Samuti ei sobi kõik tooted seemisnahale, aniliinnahale või matile erilahendusega nahale. Enne uue vahendi kasutamist võiks seda proovida väikesel varjatud pinnal.
Kui mustus ei tule õrna harjamisega maha, ei ole lahendus suurem jõud, vaid sobivam puhastusaine ja rohkem kannatlikkust. Liigne surve võib kahjustada naha pinnaviimistlust, eriti istme külgtugedel, kus kulumine tekib kõige kiiremini.
Ennetustöö tagab ilusana püsivad istmed
Kokkuvõttes, nahkistmete hooldus ei pea olema keeruline ega kallis. Vaja on tolmuimejat, mikrofiiberlappi, pehmet harja, nahale mõeldud puhastusvahendit ja kaitsekreemi. Oluline on teha seda õigel ajal, mitte alles siis, kui nahk on juba pragunenud või kõvaks muutunud.