 |
|
Kui võimalik, tasub pikemalt seisvat autot aeg-ajalt kontrollida ja käivitada. Foto: DepositPhotos |
Iga autoomanik võib sattuda olukorda, kus sõiduk tuleb jätta pikemaks ajaks seisma. Vahel on selleks talvehooaeg, vahel lihtsalt harvem kasutus või reis. Ideaalis ootaks auto selle aja kuivas ja soojas garaažis, kuid päriselus jääb see sageli õue ilmaolude meelevalda. Milliseid probleeme võib see tekitada?
Seismine ei ole autole hea
Auto on loodud liikuma. Kui sõiduk seisab pikalt paigal, hakkavad mitmed süsteemid tasapisi muutuma. Vedelikud ei ringle, kummid ja tihendid kaotavad elastsust, aku tühjeneb ning niiskus leiab tee kohtadesse, kuhu see sõitva auto puhul nii kergesti ei pääse. Seetõttu tasub pikemat pausi alati teadlikult planeerida, eriti siis, kui auto peab seisma välitingimustes.
Ilmaolud mõjutavad auto keret ja värvkatet
Kõige nähtavamad on muutused auto välimuses: päike, niiskus, temperatuurikõikumised ja mustus mõjuvad värvkattele järjepidevalt. Kui kerge pleekimine ei pruugi tehnilist seisukorda otseselt mõjutada, siis niiskus koos mustuse ja soolaga võib hakata ajapikku soodustama korrosiooni.
Kui auto peab seisma õues, tasub mõelda kaitsekatte kasutamisele. Lihtsamad plastmaterjalist katted hoiavad küll otsese sademete ja päikese eest, kuid võivad niiskuse katte alla lõksu jätta. See loob korrosioonile soodsad tingimused. Hingavast materjalist kate laseb niiskusel väljuda ja hoiab auto pinna kuivemana.
Enne katte alla jätmist tasub auto kindlasti pesta ja hoolikalt kuivatada. Mustus ja niiskus pragudes, tihendite juures ja paneelide ühenduskohtades annavad roostele hea stardipositsiooni.
Rehvid ja tihendid vajavad tähelepanu
Seisev auto koormab rehve ühtlaselt ühte ja samasse kohta. Kui rõhk langeb liiga madalale, võib rehv pikema aja jooksul deformeeruda või lausa praguneda. Seetõttu on mõistlik rehvid enne auto seisma jätmist tavapärasest veidi kõrgema rõhuni täis pumbata. Temperatuuri langus ja loomulik õhuleke vähendavad rõhku niikuinii.
Ka uste ja akende kummitihenditele ei mõju pikk seisupaus hästi – need võivad kuivada ja jäigaks muutuda ning põhjustada hiljem nii lekkeid kui ka ebameeldivaid kriginaid. Spetsiaalne kummihooldusvahend aitab säilitada tihendite elastsust ja pikendada nende eluiga.
Aku on seistes üks nõrgemaid lülisid
Külm ilm ja pikalt seisev auto on aku jaoks halb kombinatsioon. Isegi täiesti korras aku tühjeneb ajapikku, kuid madal temperatuur kiirendab seda protsessi märgatavalt. Kui aku saab tühjaks ja jääb külma kätte, võivad selle sisemised komponendid kahjustuda.
Kui auto jääb pikemaks ajaks seisma, eriti talvel, on mõistlik aku eemaldada ja hoida seda siseruumis. Enne hoiustamist tasub aku täis laadida ja veenduda selle heas seisukorras.
Tühi paak kogub niiskust
Üks lihtne, kuid sageli alahinnatud samm on kütusepaagi täitmine enne auto seisma jätmist. Kui paagis on palju õhku, tekib sinna rohkem veeauru, mis võib temperatuuri kõikumisel kondenseeruda. Tekkinud vesi seguneb kütusega ja võib hiljem põhjustada käivitamisprobleeme või mootori ebaühtlast tööd.
Kui paak on täis, tekib vähe niiskust ja kütus säilib paremini. Väga pika seismise korral võib kaaluda ka kütuse stabilisaatori kasutamist.
Seisev auto võib kutsuda ootamatuid külalisi
Auto, mida ei liigutata, võib pakkuda varjualust ka loomadele. Närilistele on mootoriruum ja salong turvaline ja soe paik. Paraku võivad nad närida juhtmeid, vedada sisse pesamaterjali ja jätta endast maha ebameeldiva lõhna.
Seetõttu tasub enne auto seisma jätmist üle vaadata, et seal ei oleks toiduaineid ega muid loomi ligimeelitavaid esemeid. Vajadusel saab kasutada peletusvahendeid, mis aitavad soovimatuid elanikke eemal hoida.
Kas autot peaks vahepeal käivitama?
Kui võimalik, tasub pikemalt seisvat autot aeg-ajalt kontrollida ja käivitada. Lühike töötsükkel paneb vedelikud liikuma ja hoiab süsteemid aktiivsena. Samas ei pruugi ainult kohapeal käivitamisest piisata, kui mootor ei jõua töötemperatuurini. Kui auto jääb pikaks ajaks seisma, on siiski kõige olulisem see pausiks korralikult ette valmistada.