 |
|
Pigiplekkide eemaldamisel jääb tavalisest pesust tihtilugu väheks. Foto: sondem | Shutterstock |
Auto puhas ja läikiv kere jätab hea mulje, kuid sile värvkate ei tähenda ainult ilusat välimust. Kui värvipind muutub karedaks, jääb mustus sellele kergemini külge, pesemine muutub vaevalisemaks ja auto näeb ka pärast korralikku pesu tuhm välja. Mis põhjustab värvikatte tuhmumise ja kuidas seda värskena hoida?
Pigi on salakavalam, kui paistab
Pigitäpid tekivad nii suvel kui talvel. Suvel paiskub pehmenenud asfaldist autole suuremaid musti täppe, mis on hästi nähtavad. Talvel seguneb teedel olev mustus soola, õli, kummi ja bituumeni jääkidega ning moodustab kerele visalt kinnituva kihi. See võib olla nii ühtlane, et omanik ei märkagi probleemi enne, kui auto külg tundub käe all kare.
Pigieemaldaja töötab lahustamise põhimõttel. See tähendab, et aine peab saama mustusega rahulikult reageerida. Kui pihustada vahend peale ja hakata kohe lapiga hõõruma, tehakse endale karuteene. Pigi võib hakata küll liikuma, kuid koos sellega lohistatakse mööda lakki liivateri ja muud abrasiivset mustust. Tulemuseks võivad olla peened kriimud.
Kuidas pigiplekke õigesti eemaldada?
Pigieemaldust tasub teha varjus ja jahedal kerel. Kuumal pinnal aurustub vahend liiga kiiresti, jõudmata pigi korralikult lahustada. Päikese käes kuivav pigieemaldaja võib jätta pinnale jäägid ja randid, mida on hiljem keerulisem eemaldada.
Kõigepealt tuleks auto suuremast mustusest loputada või teha eelpesu. See vähendab ohtu, et lahustunud pigi koos liivaga lakki kriibib. Seejärel pihustatakse pigieemaldaja määrdunud kohtadele, eriti uste alumistele servadele, karpidele, poritiibade taha ja tagaluugile. Ainele tuleb anda mõni minut mõjuaega, järgides tootja juhiseid. Pinnal ei tohi lasta kuivada.
Kui pigi on lahti sulanud, tuleb see korralikult maha loputada. Alles siis on mõistlik jätkata šampoonipesuga. Kui mõni täpp jääb alles, ei tasu seda küünega kraapida ega kuiva lapiga nühkida. Parem on protsessi korrata. Paksud ja vanad pigitäpid ei pruugi ühe korraga lahustuda.
Rauaeemaldus: miks auto võib „veritsema“ hakata?
Rauaeemaldusvahendid muudavad metalli sisaldava mustuse sageli lillakaks või punakaks. Seda nimetatakse vahel naljatamisi auto „veritsemiseks“. Tegelikult toimub keemiline reaktsioon: vahend reageerib lakile ja velgedele kinnitunud rauaosakestega ning aitab need pinnalt lahti saada.
Rauaosakesed on eriti levinud velgedel, kuid neid leidub ka kere alumistel osadel ja tagaluugil. Heledal autol võivad need paista väikeste roostepruunide täppidena. See ei tähenda alati, et auto kere roostetab. Sageli on roostetav osake hoopis laki peal, mitte metalli sees. Kui see õigel ajal eemaldada, jääb pind puhtam ja siledam.
Rauaeemaldus võiks kuuluda põhjalikuma pesu juurde vähemalt paar korda aastas. Mõistlik aeg on kevadel ja sügisel enne kaitsevaha või keraamilise kaitse kandmist. Nii saab pinnalt kätte mustuse, mida tavaline pesu ei eemalda.
Millal kasutada savi ja millal mitte?
Autohoolduses kasutatakse sileda tulemuse saamiseks ka puhastussavi. See eemaldab lakilt saaste, mis on pärast keemilist puhastust alles jäänud. Savi võib anda väga hea tulemuse, kuid seda ei tasu kasutada esimese sammuna. Kui pinnal on pigi või metalliosakesed, võib savi need lahti tõmmata ja mööda lakki vedada. Nii tekivad kergesti peened kriimud.
Õige järjekord on esmalt pesu, seejärel pigieemaldus, siis rauaeemaldus ja alles vajadusel savi. Savi kasutamisel peab pind olema korralikult libestatud. Kuival pinnal või liiga tugeva survega töötades muutub savi värvkattele abrasiivseks. Pärast savitamist tasub auto üle pesta ja pind kaitsta, sest savi võib eemaldada ka varasema vaha või kaitsekihi.
Kaitsekiht teeb järgmise pesu lihtsamaks
Pärast põhjalikku puhastust ei tasu jätta lakki täiesti kaitseta. Vahaga, kiirkaitsega, polümeerkaitsega või keraamilise kaitsega kaetud kerele kinnitub mustus kehvemini ehk ükski neist kaitsetest ei tee autot mustusekindlaks, kuid järgmine pesu on lihtsam ja pind püsib kauem sile.
Kaitsekihi valik sõltub sellest, kui palju omanik viitsib hooldusega tegeleda. Kiirvaha või pihustatav kaitse sobib inimesele, kes tahab lihtsat lahendust iga paari pesu järel. Tugevam püsikaitse sobib siis, kui auto on enne korralikult puhastatud ja vajadusel poleeritud. Kaitset ei ole mõtet kanda pigisele või karedale pinnale, sest siis lukustatakse mustus kihi alla.
Mida kindlasti vältida?
Kõige suurem viga on pigiplekkide kraapimine küüne, plastkaardi, kareda svammi või kuiva lapiga. Samuti ei tasu kasutada koduseid lahusteid, bensiini, atsetooni või muid agressiivseid aineid, mille mõju värvile, plastile ja tihenditele ei ole teada.
Teine levinud viga on sõiduki pesemine otsese päikese käes. Kui kere on kuum, kuivavad pesuaine, pigieemaldaja ja rauaeemaldaja liiga kiiresti ehk vahendid ei jõua toimida ning pinnale võivad jääda laigud. Kiirustamine on autohoolduses kallis harjumus.
Kolmas viga on arvata, et tugev survepesur lahendab kõik. Survepesu eemaldab lahtise mustuse, kuid pigi ja metalliosakesed vajavad keemilist lahtivõtmist. Liiga lähedalt lastud surve võib kahjustada värvikahjustusega kohti, vanu liiste või kleebiseid.
Lihtne hooldusrütm hoiab värvi siledana
Auto värvkatte korrashoid ei pea tähendama seda, et poleerimisega on sisustatud kõik nädalavahetused. Piisab mõistlikust rütmist. Tavaline pesu võiks toimuda siis, kui auto on nähtavalt määrdunud. Pigieemaldus on eriti oluline pärast talve ja suvel kuumade ilmade järel, kui asfalt pehmeneb. Rauaeemaldust tasub teha paar korda aastas või siis, kui pind on pärast pesu endiselt kare.